Henri Hütt in “DAMA” 8 in Rovaniemi!!!

DAMA – Dance and Media workshop, where dance and media students meet for collaboration.
This time workshop was held in Rovaniemi, and we had our performance at the opening night of Rovaniemi Design Week 18.02.2012.

Credits :
Riga Teacher Training and Educational Management Academy : Ieva Liepa, Stella Upaciere.

University of Tartu VIljandi Culture Academy: Mari Lääne.

Estonian Academy of Arts: Henri Hütt, Lilli Tölp, Liisalotte Elme, Evi Pärn, Taavi Suisalu.

University of Lapland: Juraj Kyppö, Beth Kate Walsh, Roxy Russel, Terhi Silenius, Virta Niina.

Iceland Academy of the Arts: Myrra Leifsdóttir, Guðrún Heiður Ísaksdóttir.

Professors : Hans-Gunter Lock, Raivo Kelomees,
Tomi Knuutila

http://vimeo.com/37084809

more about DAMA : medialappi.net/dama/

Kunstiõpetamine – mida oodata nüüdiskunstilt?

Sirp nr. 7  17.02.2012

Sirp alustas üle-eelmises numbris EKA õppetoolide juhatajatele küsimuste esitamist nüüdisaegse kunsti õpetamine kohta. Seekord saab sõna vabade kunstide teaduskonna tegevuskunstide õppetooli juhataja Erik Alalooga. 
Palun tooge välja kolm olulist momenti, mida nüüdisaegse kunsti õpetamise puhul tuleb silmas pidada. Miks? 
Kas EKA praegune õpetamissüsteem toetab noorte kunstnike (tudeng on ju seda) arengut ning edaspidist iseseisvat tegutsemist nüüdiskunstiväljal? Kas ja kui ei, siis mida EKA õpetamisviisi juures tuleks muuta?

Erik Alalooga: Teaduse plahvatuslik areng avardab arusaamu inimesest, ajast ja ruumist nii mikro- kui ka makrotasandil. Inimest ja masinat eraldav piir on muutunud hapramaks kui kunagi varem. Bioloogia kaardistab inimest üha detailsemalt biokeemilise masinana. Tehnoloogia seevastu kujundab masina alusstruktuuri üha enam inimlikuks. Selle taustal jääb kunsti käsitlemine XX sajandi terminoloogia baasil naeruväärseks paigaltammumiseks. Tundlik pintslitõmme, maitsekas kompositsioon, vitaalne vorm on tänapäeval masinale täiesti jõukohased ülesanded, kuna põhinevad õpitud mustrite järgimisel. Sellele lisandub inimesele kättesaamatu täpsus ning töömaht. Inseneride loovus on suunatud eelkõige tehnoloogia tarbeefektiivsuse tõstmisele. Kunstnike võimuses on toota loomingulisi algoritme, mis võimaldavad masinate tegevusspektrit nihestada ja laiendada. Algoritmi mõiste all pean silmas inimese poolt masinasse sisestatud toimimisjuhendit, olgu tegemist siis kas digitaal- või analoogkoodi põhjal toimiva süsteemiga.

See ood loova mõtlemise ja tehnoloogia sümbioosile kunstihariduses ei ole loomulikult teostatav paari semestriga, kuid võiks olla kaunis utoopia, mille poole püüelda. Tundub, et selles on potentsiaali kummutada modernismi kinni jäänud väited, et kunstis ei ole enam võimalik midagi uut korda saata, ning ainus, millega oma loomingulist eksistentsi õigustada, on vaid viitamine ja ajaloo tõlgendamine isikupärasest vaatepunktist. Sellega seoses tuleb kõigepealt loobuda kunstniku käsitlemisest stereotüüpse elukauge autistina. Geenius, kelle ideed jäävad teostamata, kuna ta ei oska teritada pliiatsit, jääb loomingulises olelusvõitluses õiglaselt kaotajaks! Reaalse maailma toimemehhanismidest põhjalik arusaamine ning nende oskuslik rakendamine ei ole kindlasti puue, vaid trump.

Alles teist aastat tegutseva tegevuskunstide õppetooli tegevuse fookuspunkt erineb oluliselt oma eelkäija – interdistsiplinaarsete kunstide õppetooli omast. Nüüdsed peamised märksõnad ongi just eespool kirjeldatud senisest laiemad ja põhjalikumad kunsti ja reaalteaduste+tehnoloogia suhted. Tehnika positsioon ei ole enam käsitletav pelgalt toetava taustajõuna, mille eesmärk on inimaju genereeritud idee illustreerimine. Tehnoloogia enda alusstruktuur võimaldab tal osaleda idee genereerimise protsessis aktiivsena ning inimesega võrdsel positsioonil. Kuidas see kõik rakendub praktikas, võite jälgida tegevuskunstide õppetooli blogis performachine.wordpress.com.

Kuna ideede genereerimisega saavad noored kunstnikud üldiselt hakkama, siis peamine tugi, mida kooli äsja lõpetanu vajab, on just ligipääs produktsiooni- ja presentatsioonikeskkondadele. Selline EKA toetus vabade kunstide erialade lõpetanutele püsib praegu peamiselt mõningate õppejõudude missioonitundest algatatud projektidel. EKKM, Polymeri kultuuritehas jt tagavad üsnagi askeetlikud, kuid eluliselt vajalikud võimalused loomingulise tegevuse sujuvaks edasitoimimiseks pärast seda, kui diplomeeritud tudeng seisab kõrgkooli ees, lillesülem ühes ja diplom teises käes. Luulud, et tööturg avaneb nüüdiskunstiga tegelevale noorele kohe pärast kõrgkooli lõpetamist, kui loomemajanduse korralduses mõned formaalsed sammud teha, jäävad praeguste arusaamade juures luuludeks ning seda ei tohi noorte eest varjata. Loomemajanduse alusmõisted ja struktuur lähtuvad eelkõige disainikesksest tellija-teostaja suhte spetsiifikast. Kriitilisele positsioonile pretendeeriv kunst ei hakka loodetavasti kunagi turu nõudmiste ja tarbijate ootustega arvestama. Kui õpetajategevus välja arvata, siis tuleb palka hakata endale ise maksma. Selle hõlbustamiseks tuleb soodustada noorte suuremat koostööd loominguliste projektide teostamisel. See võib panna aluse tugevatele kooslustele, kes on võimelised moodustama toimivaid institutsioone ning kus igaüks on nõus vajaduse korral tegelema ka „madalate” töödega.

Loomulikult jäävad alati olema õnnesärgis sündinud, kellel õnnestub suurele kuraatorile või produtsendile silma jääda, millele järgneb vapustav edulugu. Kunstiharidust sellisele poeesiale üles ehitada aga ei tohiks.

Kadri Noormets in Action Theater Berlin.

ACTION THEATER BERLIN
presents

Performance: 10 & 11 February 2011, 8 pm @ Tanzfabrik Berlin

White Walls & Electricity #4
An evening of Improvisation

lead by Sten Rudstrøm

Performer: Doris Feldman, Essi Hellen, Ulla Möckel, Kadri Noormets, Silke
Pfaff, Ursula Sapel

6 performers, over 2 weeks, build an improvisational ensemble using Action
Theater training. They enter the stage empty. They have no idea what it is
going to be about or how it is going to feel. They discover the beauty of
believing in the present, accepting each moment for what it is.

@ Tanzfabrik Berlin, Möckernstraße 68, 10965 Berlin

12 Euro /  8 Euro

Global Container XXI Sirbis / Global Container XXI in culture newspaper Sirp.

Tegevuskunsti masinavärk Polymeris

Martin Rünk.

Tegevuskunstiõhtu „Performachine” („Performatiivne masin”) sarjas „Global Container” („Üleilmne mahuti”) kultuuritehases Polymer 16. XII.

Kunstimahuti galerii kureeritud kahekümne esimene „Global Container” oli mitmes mõttes eriline. Seekord oli programm tavalisest teistsuguse rõhuasetusega: suuresti oli tähelepanu EKA tegevuskunstide õppetooli üliõpilaste loomingul. Kuid eksamit ei teinud mitte ainult tudengid vaid ka õppetool tervikuna. Kui Jaan Toomik 2010. aasta sügisel maaliosakonda juhtima läks, võttis interdistsiplinaarsete kunstide (IDK) osakonna juhtimise üle neli aastat samas osakonnas dotsendina töötanud Erik Alalooga. Ühtasi sai selle üksuse uueks nimetuseks tegevuskunstide õppetool, mis väljendab selgemat fookuspunkti ja positsioneerub täpsemalt kunstiakadeemia magistriõppe distsipliinide seas.

Masinate ajastu

Kas osakonnas tehtud muudatused on ennast õigustanud ja mis on selle tulemus? Kava tutvustamisel võttis tegevuskunstide õppetooli juhataja Erik Alalooga kokku osakonna praeguse suuna. Oma motivatsioonikõnes leidis ta optimistlikult, et kunstis ei ole kõik veel kadunud, ruumi areneda on küllaga. Kui vaadata kas või viimase kümne aasta tehnoloogilist arengut, siis on selge, mil määral on inimeste elu muutunud. Nii ongi õppetooli töös erilise tähelepanu all tehnoloogiliste väljendusvõimaluste kasutamine etendustes ning interaktsioon publikuga. See võti aitab lahti mõtestada ürituse alapealkirja „Performachine”; sellist nime kannab ka õppetooli mitteametlik blogi aadressil performachine.wordpress.com.

Alalooga kui kunstniku huvi vaataja füüsilise manipulatsiooni ja totaalsetel masinavärkidel põhinevate etenduste vastu on jätnud nähtava jälje ka osakonnale ning mõjutanud kogu osakonna toodangut. Õhtu performance’ite põhjal tundub, et kursuste eesmärk oli teadvustada nn inimfaktorit ümbritsevat konteksti, mitte ainult selle sotsiaalset vaid ka esemelist ja psühhofüüsilist mõõdet. Alalooga rõhutas, et sellele vaatamata, on tegevuskunstis nii teose loomise kui ka esitamise juures siiski kesksel kohal inimene.

Distsipliinide kohtumispaik

Kuna Erik Alalooga on koos Tanel Saare ja Sandra Jõgevaga ühtlasi kultuuritehases Polymer tegutseva Kunstikonteineri galerist, siis on loomulik, et ta on selle pinnaga sujuvalt ühendanud ka oma akadeemilise tegevuse. Kunstikonteiner on sõltumatu galerii ja avatud stuudio, mille üks olulisem väljund ongi olnud „Global Container’ite” seeria. Viimase menukuse on taganud paindlik formaat, mis on lubanud enda alla koondada palju suundi ja korraldajate huviliine. Varasemast ajast on üks õnnestunumaid „Global Container VIII”, mis kujunes õitsvalt entroopiliseks: Rein Rannap suutis ühe jõulise näpulöögiga purustada pahaaimamatu läti installatsioonikunstnikuArmands Zelčsi üheklahvilise klaveri. Zelčs sattus sellest nii marru, et ainult Sandra Jõgeva alasti orjad suutsid teda taltsutada.

Seekord oli meeleolu teistsugune: vähem kaost ja rohkem korda. Kogu üritus oli metodoloogiliselt läbi töötatud ja mõjus Kunstikonteineri senist käekirja arvestades üsna pöördelisena. Kunstikonteineri kureerimispraktikat võis siiamaani kirjeldada kui isetasakaalustuva süsteemi loomist: kuraatorid panid kokku programmi kirevate ja vastuoluliste tegelastega ning lasksid neil suurema sekkumiseta ennast välja mängida. Vahel tundub see võimaluse raiskamisena (siis, kui midagi ei juhtu), kuid enamasti tasub ennast ära. Kõige parem kunstiüritus on muidugi siis, kui juhtub midagi ootamatut.

Hoolimata kultuuritehase kohta väga heast produktsioonist (valgus, heli jm tehniline raamistus olid hoolega läbi töötatud), ei puudunud ootamatused siingi: Ernest Truely brandmaking-tseremoonia katkestas liiginnukas pealtvaataja, kes tahtis ilmselt maailmavaatelistel kaalutlustel endale põletusmärgi ostnud naist päästa vabatahtlikust talitusest. Lõpuks oli ta nõus lahkuma lubaduse peale, et kunstnik seletab pärast eraviisiliselt, mida põletusmärgi tegemine tähendab.

Kursusetööd

Sandra Jõgeva juhitud Tallinna TV saate „Kultuuritehas” võttegrupi valvsa kaamerasilma all kulges „Global” algusest lõpuni mõnusas tempos. Programmi kaalukama osa täitsid magistritudengite sügissemestri kursuseprojektide esitlused. Üks õhtu kõrghetki oli kindlasti performance„Gallery slaves” („Galeriiorjad”, mida vägisi tahaksin tõlgendada kui „Galeeriorjad” – viide Vana-Rooma inimjõul liikuvale sõjalaevale). Siin orjad küll ei aerutanud, vaid lükkasid ringi hiiglasliku karussellina pöörlevat lava, mis võttis enda alla terve galerii. Publikut galeriisse ei lastud ning ukseava kaudu sai vaadata, vaatemäng arenes. Lõputult ringi keerleval karussellil viskas Pire Sova publikut kildudeks purunevate lambipirnidega ja Tanel V. Kulla palus kujutletavalt vestluskaaslaselt lakkamatult andestust, et oli pettumuse valmistanud. Klassikalise tsüklilise kompositsiooniga etendus kestis orjade füüsilise nõrkemiseni.

Karussell astub ühte ritta Tanel Saare (kes oli Erik Alalooga ja Andrus Laansalu kõrval kursuse üks juhendajatest) teiste suuremahuliste sekkumistega näituseruumi. Saare kureerimispraktika käigus konstrueeritud ruumilahendused on olnud märkimisväärsed installatiivsed taiesed, mis iseseisva kunstiteose ja näitusesaali kujunduse piiripealse nähtusena on algusest peale määranud Kunstikonteineri näituste käekirja. Varasemaid töid: vanadest akendest ehitatud nõiajalgadel saun; ehtenäitus, kus lagi oli põrandast napi meetri kaugusele langetatud ja ehete vaatamiseks pidi tõusma kitsastesse püstšahtidesse; hiiglaslik vineerist hobune, mille saba all asuva luubiga sai jälgida hobuse kõhus oma tallanahale „Miki-Hiire” pilti tikkivat (kreeka – toim) kunstnikku – kõik „Global Container’ite” tõmbenumbrid.

Erik Alalooga ja müraesteetikat viljelev helilooja Andrus Kallastu juhendasid omavalmistatud muusikainstrumentide kursust, mille lõppkontsert pani proovile (kujutava) kunsti tudengite musikaalsuse. Voolikutest ja suurtest õllepudelitest tehtud „mammutid”, veinipokaalidest ja kõlakastist valmistatud „ebendieselbe”, vedrumadrats ja teised käepärastest materjalidest pillid suutsid esile tuua kõlakompositsioone, mis haarasid publiku täielikult.

Mai Söödi juhendatud kursuse tulemusel esitasid tegevuskunstide tudengid ladusa kergusega kulgeva etenduse „Mis pidi su perse on?”. Isiklikel lugudel põhinevas etenduses pöördusid esinejad tagasi oma elu murranguliste hetkede juurde, et teha selles muudatus. Vihahoost välja kasvanud tantsutund lõppes jooga ja grupiviisilise diskokavaga.

Üleilmne element

„Global Container” on traditsiooniliselt olnud väga suures mahus üles ehitatud väliskülalistele. Seekord oli kohal kaks hallipäist performance’i-guru Soomest. Irma Optimisti, kes matemaatiku ja tegevuskunstnikuna on oma huviks võtnud kaose, selle loomise ja kommenteerimise, andis etenduse, kus kohtusid tühjus, mustkunst, kaos ja absurd. Teine väliskülaline Inari Virmakoskipidas idamaise pühaliku toiduriituse, mis mõjus oma anakronistlikus autentsuses rännakuna ajastusse, mida meil pole tegelikult olnudki – 1970ndate hipiliikumisse. Õhtule andis püandika lõpu vene-poola päritolu shit-core-legendiks tituleeritud Massive Ejaculation. Prügikotti riietunud külakunstniku ja luuperi pedaali talluva autodidakti kontsert viis mõttele, et isegi kaasaegse kunsti kõige veidramad nähtused ei ole juhuslikud, vaid kanaliseerivad universaalselt sublimeeritud tunge. Kuidas muidu seletada külahulle, kes sujuvalt diskursusesse sulanduvad.

Tudengid löövad

Nagu endise IDK nimetuse muutus viitab, on tegevuskunstide õppetoolis järjest rohkem võetud suund esinemise peale. Tõenäoliselt ei olnud see nende eesmärk, kuid kursusetööde põhjal jäi õppetoolist pisut utreerides mulje kui äraspidisest tähtede akadeemiast, kus lisaks tavapärasele tegevuskunstide arsenalile peab lõpetaja oskama ka pilli mängida, püstijalakomöödiat etendada ja koordineeritult tantsida. Lisaks muidugi kaasaegsele kunstile omane tummine sisu ja asjakohane paatos.

Kuigi „tudenginäitus” võib kõlada lahjalt, on olukord tihti vastupidine. Lisaks universaalsele nooruskultusele on teadupärast Eesti kunstis tudengid ebaproportsionaalselt suure osatähtsusega – olgu siis EKA lõpetamisele järgneva suunataju kadumise või karjäärivõimaluste puudumiste tõttu. Tallinna galeriide kunstinäituste hulgas on märkimisväärne osa EKA üliõpilaste omad. Ka aktiivsetest kunstnikest on enamik ühel või teisel moel seotud EKAga. Akadeemiline karjäär on kunstnikule kas õppejõu või doktorandina praeguses konjunktuuris kõige stabiilsem sissetuleku allikas.

Tugevad osakonnapead, kes suudavad oma tudengitesse jõuliselt ideid süstida, on kunstivälja suured mõjutajad. Sõltumatud näitusepinnad pakuvad seejuures tõhusat võimalust parandada osakonna nähtavust ja tekitada grupikuvand. Nii nagu mõjusid põnevalt EKKMis esimestel aastatel tehtud fotoosakonna tudenginäitused, on tegevuskunstide õppetool oma väljundi leidnud Polymeris. Eelneva valguses tundub kõige paslikum vaadata viimast „Global Container’it” kui uue(nenud) tugeva osakonna manifesti ja eelsoojendust sellele, mis tulemas.

Titles, prizes, rankings, grants in 2011.

Kadri Noormets

Kadri Noormets

Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus – III koht.

Estonian Theatre Agency, new drama competition – III prize!

“Go Neo und Romantix”

Raskekaalu näidend kahes vaatuses, tegelasi kuus

See on lavatekst, mis prooviprotsessile impulsiks, ütleb autor ja soovitab taustal kuulata elektroonilist muusikat. Narratiiv keerleb ümber kehale maalitud ja kehast väljapoole ulatuvate “mina’de”; spiraalina, ümber ja lisaks öeldes, siiski ka jutustades, kohati dialoogigi laskudes, keeletundlikult. Olemusvõnked kaiguvad nullruumis, tegelased saavad muusikaskulptuurideks ja sünnivad helides nähtavana uuesti. Ja ometigi võimutseb allhoovustes reaalne võimetuse labürint.

katkend

ma istun silmad kinni. ma istun seljaga gooma poole. ta saab vaadata mu pilte ja

siis vahetult mängida. ta võtab mu mälu, joonistab mulle selle baasil ja oma silma

baasil endamängitud helidest nähtu silme-ette. ta võtab muusaks pildi. ma panen

selle loo nimeks neoon-rakurss.

jooned liiguvad õlgadelt abaluudele. need on kaks krokodilli, kes õlgadelt abaluude

suunas liiguvad. iga helivõnge viib neid edasi. juurde tuleb tugev ja võib-olla

laastav bass. tümm, kvaliteetne, stiilne. loomad hakkavad liikuma aeglasemalt. nad

söövad ennast läbi mu naha alla poole, õlgadelt keskselja suunas, diagonaalil

abaluudele. nad on diagonaalil, nad vibreerivad vahetult mu naha all. krokodillide

nahk ja seljasarved, kolmnurksed küürud kraabivad mind seestpoolt.

muusika läheb kiiremaks. loomad ei liigu, vaid võnguvad – nad on õigesse abaluu

punkti kohale jõudnud. ei võngu küljelt küljele, aga see toimub. võnkumine toimub

krokodillide perspektiivist üles ja alla. nad suruvad endid tihedalt vastu mu liha, mu

lihaseid ja siis jälle nakkuvad üles, vahetult mu naha-alla. nii et nende seljasarved

valusalt mu nahka kriibivad, ründavad. nagu tuleksid varsti augud. seest poolt välja

poole. naha alt ülespoole. tungivad välja, naha alt välja. niimoodi võnguvad,

väledalt ja julmalt.

nüüd lisandub minimaalne lüürika. millalgi hakkavad loomad end minu naha alt

päriselt välja suruma. ma olen ettenägelik, ma kardan ja ma olen ootusärevil. ma

tean, et see koht muusikas tuleb peagi, aga see on ikkagi ootamatu. ma olen elevil.

vinguv helisõda hakkab valjenema. krokodillid muutuvad. minimaalne lüürika

jätkub.

Raido Mägi

Raido Mägi

Eesti Tantsuhariduse Liit - Gerd Neggo nimeline tantsuõpetaja stipendium

Association of Estonian Dance Education – Dance teacher award, named after Gerd Neggo.

Intervjuu laureaadiga ajalehes Postimees.

Raido Mägi – õpetaja, mitte pedagoog

10.11.2011 10:00

Tiit Tuumalu

Süda hüppas rõõmust, kui tuli teade, et Raido Mägi on esimene, kes saab Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipendiumi, mille Eesti Tantsuhariduse Liit on asutanud. Neggo, kelle sünnist möödub täna 120 aastat, mõjutas tugevasti siinset sõjaeelset moodsat tantsu. Sama, ainult et viimase kümmekonna aasta jooksul, on korda saatnud ka 38-aastane Mägi, kes õpetab tantsukunsti Viljandi kultuuri­akadeemias.

Teie nimekas kaaslinlane, kauaaegne Vanemuise ballettmeister Ida Urbel sõitis 1920ndatel spetsiaalselt Tallinna, et Euroopa lavadelt naasnud Gerd Neggo juures plastilise tantsu tunde võtta. Teie sündisite Viljandis aasta enne seda, kui Neggo 1974 pagulasena Stockholmis suri. Kas on midagi, mis teid seob – peale kuiva fakti, et üks oli ja teine on tantsuõpetaja?

Ka mina sõitsin (ei läinud jala) spetsiaalselt Tallinna, aga 1995. aastal – tantsukooli Fine 5 Renee Nõmmiku juurde, kes oli tegijaks saanud taasiseseisvunud Eesti esimeses sõltumatus moderntantsuteatris NordStar/NordicStar. Värskelt Viljandi kultuurikolledži lõpetanuna ja Box RMis (1990ndatel tegutsenud imetabane tantsukollektiiv – toim) tantsinuna olin aru saanud, et see on see, millega ma tahan tegeleda. Edasi tulid juba festivalid ja koolitused, nii Eestis kui ka VÄLISMAAL, nagu tol ajal oli kombeks öelda.

Otsesema seose kohta Gerd Neggoga võin aga kindlalt väita, et plastilisus on ka mulle oluline, kõigepealt tantsijana, aga sellist voolavat ja loomulikku liikumist olen püüdnud ka edasi õpetada. Mis veel? Neggo õpilane oli Helmi Tohvelman – me mõlemad oleme õpetanud teatritudengitele liikumist.

Te ise ei tavatse end nimetada niivõrd pedagoogiks, kuivõrd inimeseks, kes püüab kõigest edasi anda oma kogemust, lõpuni minnes ja pühendunult. Miks te pedagoog olla ei taha?

Sõna «pedagoog» on nõukaaegne, väljendab kõiketeadmist ja ainuõigsust. Seda ma küll oma lapsele pakkuda ei tahaks. Olen lihtne õpetaja, kes jagab oma teadmisi ja kogemusi.

Neggo õpetamise eesmärgiks oli kasvatada intellektuaalseid, väljendusrikkaid ja iseseisva loomisvõimega lavatantsijaid, nagu märgib ka teatriuurija Lea Tormis. Ka viimaste aastate kõige huvitavamad noored tantsukunstnikud – nimetaksin siin eelkõige Triin Reemanni ja Karl Saksa – on sirgunud just Viljandist.  

Aitäh. Ise ütleksin, et koolitame nüüdisaegselt mõtlevaid tantsuõpetajaid, inimesi, kel on teadmisi inimkehast ja kes oskavad seda instrumenti tööle panna – see tähendab oma liikumise loomingulist arendamist, individuaalse kehatunnetuseni jõudmist ja nende aspektide kaudu tantsu mõtestamist tänapäeva maailmast lähtudes.

Õpetaja õpib kogu elu, kes ei õpi, on kehv õpetaja. Teie õpite kunstiakadeemia tegevuskunstide magistrantuuris. Miks?

Muidu jookseb maailm eest ära. Kunst on arenenud meeletu hooga, kõik on kõigega läbi põimunud. Tantski ei ole enam ainult tants, vaid osa kaasaegsest kunstist. Pealegi sunnib see otsima ja looma, ei lase stagneeruda.

Õpetamise ja õppimise kõrval olete ka väge täis etenduskunstnik – teie kümne aasta tagune soolo «Meelega» on siinse uue tantsu absoluutne klassika. 2005. aastal tegite sellele järje «Meelega 2» ja lubasite siinsamas Postimehes, et kahe aasta pärast tuleb välja triloogia kulminatsioon – «Meelega 3». «See saab olema alles soolo!!!» intrigeerisite. Praegu on aasta 2011, aga lavastusest pole kippu ega kõppu. Üldse on teid haruharva esinemas näha – viimati juhtus see augustis Viru keskuses, teid oli klaasist boksi pistetud ja pikk hall habe ette kleebitud. Kui palju on õpetamine pärssinud teie aktiivset lavategevust?

Olen püüdnud teadlikult arendada eneses tantsukunsti kõiki külgi, olla nii tantsija, tantsuõpetaja kui koreograaf. Ma ei oska öelda, kas üks on pärssinud teist, aga sisimas tunnen jätkuvalt arenevat harmooniat. Kogemuste jagamine on edasiviiv jõud ja kust siis kasvavad meie järgmised Neggod, kui keegi seda enda südameasjaks ei võta.

Mis puudutab minu soolosid «Meelega», siis öeldakse, et kaks ilma kolmandata ei jää – andke vaid aega atra seada nagu vanadele eestlastele kombeks.

Global Container XXI “Performachine” – review.

Ülevaade 16.12 Polymeri Kultuuritehases toimunud sündmusest Global Container XXI – Performachine.

Fotod: Tanel Saar & Andreas W

Tiina Sööt – “Presentatsioon” – performaatori tööriista prototüübi esitlemine.

 

Ebendieselbe Ensemble

Aleksander Sprohgis "Saabumine Hardverre"instrumendile Innerm. Esitab Kadri Noormets.

Taavi Suisalu "Bediesel" instrumendile ebendieselbe. Esitab Sigrid Viir.

Aili-Maarja Mäeniit "Tormi tulek" instrumendile vedrull. Esitab autor.

Kadri Noormets "3 minutit kuu peal" instrumendile kuu. Esitab Raido Mägi.

Magnus Vulp "Das Kristmass" instrumendile sie. Esitab Taavi Suisalu.

Raido Mägi "Karjapoiss" instrumendile mammut. Esitavad: Susanna Salama - didgerifon, Aili-Maarja Mäeniit - kontrabassmammut, Taavi Suisalu - bassmammut, Pauliina Jokela - altmammut, Taavi Suisalu - sopranmammut, Aleksander Sproghis - tenormammut. Dirigent - Raido Mägi.

Pauliina Jokela "Rapina" instrumendile weivi. Esitab autor.

Susanna Salama didgerifon.

Juhendaja ja dirigent Andrus Kallastu juhatab Ebendieselbe Ensemble'i lugu Mein Schatz.

 

Metallitudengite performance “Millest ma aru ei saa?” 

Urmas Lüüsi ja Nils Hint'i performance "Millest ma aru ei saa?"

"Millest ma aru ei saa?"

"Millest ma aru ei saa?"

"Milllest ma aru ei saa?"

 

Tantsuperformance “Mis pidi su perse on?”

Tantsuperfromance "Mis pidi su perse on?". Lili Tölp ja Mai Sööt.

"Mis pidi su perse on?" - Tanel V. Kulla

"Mis pidi su perse on?" - Aili-Maarja Mäeniit.

"Mis pidi su perse on?" - Tanel V. Kulla, Mai Sööt, Tiina Sööt, Lili Tölp.

"Mis pidi su perse on?" - Tiina Sööt.

"Mis pidi su perse on?" - Tiina Sööt ja Tanel V. Kulla.

"Mis pidi su perse on?" - Tanel V. Kulla, Tiina Sööt, Lili Tölp, Raido Mägi, Aili Maarja Mäeniit, Mai Sööt.

 

“Galeriiorjad”

"Galeriiorjad" - Tanel V. Kulla.

"Galeriiorjad" - Clare Halls ja Sophie Semjonova.

"Galeriiorjad" - Kitty Suun, Aili-Maarja Mäeniit, Tanel V. Kulla.

"Galeriiorjad" - Aili-Maarja Mäeniit, Pire Sova.

 

Ernest Truely “Real Live Human Branding”

Ernest Truely "Real Live Human Branding"

Ernest Truely "Real Live Human Branding"

Ernest Truely "Real Live Human Branding"

 

Inari Virmakoski (Finland).

Inari Virmakoski

Inari Virmakoski

 

Irma Optimisti (Finland).

Irma Optimisti

 

Massive Ejaculation (Poland/Russia).

Massive Ejaculation - elav shit-core'i legend Peterburi undergroundist.

Massive Ejaculation.

Global Container XXI – “Performachine”

Scroll down for english version!

16. detsembril kell 19.00 Polymeri Kultuuritehases.

Kavas:

EKA tegevuskunstide osakonna sügissemestri kursuste esitlused.

“Gallery slaves” – Tanel V. Kulla, Kitty Suun, Aili-Maarja Mäeniit, Pire Sova, Sophie Semjonova, Clare Halls

Juhendajad: Erik Alalooga, Tanel Saar, Andrus Laansalu

Kontsert isevalmistatud muusikainstrumentidel. Käiku lähevad vedrumadratsid, kanalisatsioonitorud, pesumasina trummel, saekettad, kardinapuu, titekäru, saunaaknad ja muu kräpp – Kadri Noormets, Taavi Suisalu, Hannes Aasamets, Aili-Maarja Mäeniit, Magnus Vulp, Sigrid Viir, Susanna Salama, Pauliina Jokela, Soho Fond, Aleksander Sprohgis, Raido Mägi, Pire Sova.

Juhendajad: Erik Alalooga , Andrus Kallastu

Tantsuperformance “Mis pidi su perse on?”

Kas oled kunagi tahtnud pöörduda tagasi mingisse aega oma elus, et teha seal muudatus? Et arendada endas oskusi, mida oleks vaja kasutada praegu  või et viia sinna kaasa midagi praegusest ja oodata tagajärgi?

“Mis pidi su perse on?” on ajareis personaalses minevikus, mille käigus 6 inimest suunduvad tagasi otsustavasse olukorda või sündmusse, et viia sisse muudatus. Kaalul on tervis, osavus, hea maine ja  meelerahu.

…ja läbi seina kostab meloodia: “Mu mälestustes tahad jalutada nagu vanasti…”

Osalevad: Lilli Tölp, Raido Mägi, Tiina Sööt, Tanel V. Kulla, Aili-Maarja Mäeniit ja Mai Sööt 

Muusikaline kujundus: Tanel V Kulla

Juhendaja: Mai Sööt

Tiina Sööt – “Presentatsioon” – performaatori tööriista prototüübi esitlemine.

Kadri Noormets – installatsioon “Ruum: teaser tekstile go neo und romantix”

Juhendajad: Taavet Jansen, Andrus Aaslaid

Urmas Lüüs & Nils Hint  – kineetiline peformance “Millest ma aru ei saa?”

Juhendaja: Erik Alalooga

NB! Üles astuvad ka vanad kalad:

Irma Optimisti (Soome) – matemaatik, kaoseteoreetik, Soome performance’ikunsti grand old lady.

Inari Virmakoski (Soome) – Soome performance’i vanaema, sõna otsese mõttes.

Ernest Truely  “Real Live Human Branding”

Andrus Joonas “The best of 1995 – 2011″

Õhtu muusikaline peaesineja : Massive Ejaculation (Poola/ Venemaa) – Shitcore’i esindaja, underground legend Peterburist.

Polymeri Kultuuritehas

Madara 22, Tallinn

!!! Vaata ka: /performachine.wordpress.com/ ja /www.artcontainer.ee/ !!!

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Loomeheli OÜ, Kanuti Gildi Saal, Servataguse festival

Global Container XXI – “Performachine”

December 16, at 19.00 in Culture Factory Polymer

Program:

Presentations of fall-semester courses of performing art chair of Estonian Art Academy.

“Gallery slaves” – Tanel V. Kulla, Kitty Suun, Aili-Maarja Mäeniit, Pire Sova, Sophie Semjonova, Claire Halls

Instructors: Erik Alalooga, Tanel Saar, Andrus Laansalu

Concert with self-made music instruments made of all kind of unbelievable crap!

Kadri Noormets, Taavi Suisalu, Hannes Aasamets, Aili-Maarja Mäeniit, Magnus Vulp, Sigrid Viir, Susanna Salama, Pauliina Jokela, Soho Fond, Aleksander Sprohgis, Raido Mägi, Pire Sova.

Instructors: Erik Alalooga , Andrus Kallastu

Dance performance “Which way is your ass?”
Have you ever dreamed of returning to some period of your life to
change something? To develop skills that would be needed today or to
bring there something from the present time and wait for the
consequences?
“Which way is your ass?” is a time travel in personal past, where 6
people head to a crucial period to make a shift. This is the matter of
health, competence, reputation and peace of mind.
… and throught the wall sounds the melody: ”Mu mälestustes tahad
jalutada nagu vanasti…”

Lilli Tölp, Raido Mägi, Tiina Sööt, Tanel V. Kulla, Aili-Maarja Mäeniit ja Mai Sööt 

Sound design: Tanel V Kulla

Instructor: Mai Sööt

Tiina Sööt – “Presentation” - presentation of prototype of performers tool.

Kadri Noormets - installation “Space: teaser to text go neo und romantix”

Instructors: Taavet Jansen, Andrus Aaslaid

Urmas Lüüs & Nils Hint  - kinetic peformance ”What i don’t understand?”

Instructor: Erik Alalooga

And old legends on the stage:

Irma Optimisti (Soome) - mathematician, chaos-theoretician, grand old lady of Finnish performance art.

Inari Virmakoski (Soome) –  grandmother of Finnish performance art.

Ernest Truely  ”Real Live Human Branding”

Andrus Joonas “The best of 1995 – 2011″

Musical highlight : Massive Ejaculation (Pol/Rus) - Shitcore - underground legend from St. Petersburg.

Culture Factory Polymer

Madara 22, Tallinn

!!!  Check also  /performachine.wordpress.com/ and /www.artcontainer.ee/ !!!

Supporters: Cultural Endowment of Estonia, Estonian Ministry of Culture, Estonian Art Academy, Loomeheli OÜ, Kanuti Gildi Saal, Servataguse festival.

Global Container XX – review.

Meeland Sepp

Meeland Sepp & Erik Alalooga

Erik Alalooga

Roomet Jakapi

Roomet Jakapi

Roomet Jakapi live at Global Container XX

http://www.youtube.com/watch?v=pQFlSTDsuHE

Roomet Jakapi

Tanel V. Kulla & Aili-Maarja Mäeniit

Urmas Lüüs

Erik Alalooga, Hans-Otto Ojaste, Tanel V. Kulla

Kitty Suun & Erik Alalooga

Hans-Otto Ojaste

Erik Alalooga

Raoul Kurvitz

Raoul Kurvitz

Raoul Kurvitz & Jaan Klõšeiko

Raoul Kurvitz

Forbidden to sing

Fotod: Janno Bergmann

Global Container XX

Raoul Kurvitz

Roomet Jakapi

Meeland Sepp

26. novembril toimub Kunstikonteineris järjekordne Global Container!!! Seekord juba järjekorranumbriga XX ja Eksperimentaalmuusika Eri!

Uksed avatakse kell 19.00 esimene lavashow algab kell 20.00!!!

Laval:

Raoul Kurvitz – Forbidden to sing. Naturaalsem, industriaalsem, metsikum!!!      http://www.youtube.com/watch?v=sKKPayE9q5U

Postinstrumentum    http://vimeo.com/31456179

Roomet Jakapi    http://www.youtube.com/watch?v=GuzlCAilPrY

Erik Alalooga, Andreas W, Meeland Sepp, Hans-Gunter Lock – Odysseus’s bow melody version. http://vimeo.com/30256418

Ja võibolla veel keegi!

Kunstikonteiner:  Madara 22, Tallinn (Polymeri Kultuuritehas)

On November 26 in Artcontainer will take place Global Container XX focusing on experimental music!

Doors will be opened at 19.00, first show at 20.00!!!

Performers:

Raoul Kurvitz – Forbidden to sing.   http://www.youtube.com/watch?v=sKKPayE9q5U

Postinstrumentum   http://vimeo.com/31456179

Roomet Jakapi    http://www.youtube.com/watch?v=GuzlCAilPrY

Erik Alalooga, Andreas W, Meeland Sepp, Hans-Gunter Lock – Odysseus’s bow melody version.  http://vimeo.com/30256418

And maybe some more!

Artcontainer – Madara 22, Tallinn (Culture Factory Polymer)

Postinstrumentum in Servataguse festival 2011.

Postinstrumentum. Kitty Suun, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Erik Alalooga, Aili-Maarja Mäeniit, Tanel V. Kulla. Foto: Andreas W

Kitty Suun. Foto: Evi Pärn

Urmas Lüüs, Aili-Maarja Mäeniit, Hans-Otto Ojaste, Tanel V. Kulla, Erik Alalooga. Foto: Evi Pärn

Urmas Lüüs. Foto: Evi Pärn

Erik Alalooga. Foto: Evi Pärn

Videot kontserdist saab näha siit: http://vimeo.com/31950811

Ning siit ka Evi Pärna loodud videot: http://www.youtube.com/watch?v=_1AV2O0DvAI