Titles, prizes, rankings, grants in 2011.

Kadri Noormets

Kadri Noormets

Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus – III koht.

Estonian Theatre Agency, new drama competition – III prize!

“Go Neo und Romantix”

Raskekaalu näidend kahes vaatuses, tegelasi kuus

See on lavatekst, mis prooviprotsessile impulsiks, ütleb autor ja soovitab taustal kuulata elektroonilist muusikat. Narratiiv keerleb ümber kehale maalitud ja kehast väljapoole ulatuvate “mina’de”; spiraalina, ümber ja lisaks öeldes, siiski ka jutustades, kohati dialoogigi laskudes, keeletundlikult. Olemusvõnked kaiguvad nullruumis, tegelased saavad muusikaskulptuurideks ja sünnivad helides nähtavana uuesti. Ja ometigi võimutseb allhoovustes reaalne võimetuse labürint.

katkend

ma istun silmad kinni. ma istun seljaga gooma poole. ta saab vaadata mu pilte ja

siis vahetult mängida. ta võtab mu mälu, joonistab mulle selle baasil ja oma silma

baasil endamängitud helidest nähtu silme-ette. ta võtab muusaks pildi. ma panen

selle loo nimeks neoon-rakurss.

jooned liiguvad õlgadelt abaluudele. need on kaks krokodilli, kes õlgadelt abaluude

suunas liiguvad. iga helivõnge viib neid edasi. juurde tuleb tugev ja võib-olla

laastav bass. tümm, kvaliteetne, stiilne. loomad hakkavad liikuma aeglasemalt. nad

söövad ennast läbi mu naha alla poole, õlgadelt keskselja suunas, diagonaalil

abaluudele. nad on diagonaalil, nad vibreerivad vahetult mu naha all. krokodillide

nahk ja seljasarved, kolmnurksed küürud kraabivad mind seestpoolt.

muusika läheb kiiremaks. loomad ei liigu, vaid võnguvad – nad on õigesse abaluu

punkti kohale jõudnud. ei võngu küljelt küljele, aga see toimub. võnkumine toimub

krokodillide perspektiivist üles ja alla. nad suruvad endid tihedalt vastu mu liha, mu

lihaseid ja siis jälle nakkuvad üles, vahetult mu naha-alla. nii et nende seljasarved

valusalt mu nahka kriibivad, ründavad. nagu tuleksid varsti augud. seest poolt välja

poole. naha alt ülespoole. tungivad välja, naha alt välja. niimoodi võnguvad,

väledalt ja julmalt.

nüüd lisandub minimaalne lüürika. millalgi hakkavad loomad end minu naha alt

päriselt välja suruma. ma olen ettenägelik, ma kardan ja ma olen ootusärevil. ma

tean, et see koht muusikas tuleb peagi, aga see on ikkagi ootamatu. ma olen elevil.

vinguv helisõda hakkab valjenema. krokodillid muutuvad. minimaalne lüürika

jätkub.

Raido Mägi

Raido Mägi

Eesti Tantsuhariduse Liit – Gerd Neggo nimeline tantsuõpetaja stipendium

Association of Estonian Dance Education – Dance teacher award, named after Gerd Neggo.

Intervjuu laureaadiga ajalehes Postimees.

Raido Mägi – õpetaja, mitte pedagoog

10.11.2011 10:00

Tiit Tuumalu

Süda hüppas rõõmust, kui tuli teade, et Raido Mägi on esimene, kes saab Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipendiumi, mille Eesti Tantsuhariduse Liit on asutanud. Neggo, kelle sünnist möödub täna 120 aastat, mõjutas tugevasti siinset sõjaeelset moodsat tantsu. Sama, ainult et viimase kümmekonna aasta jooksul, on korda saatnud ka 38-aastane Mägi, kes õpetab tantsukunsti Viljandi kultuuri­akadeemias.

Teie nimekas kaaslinlane, kauaaegne Vanemuise ballettmeister Ida Urbel sõitis 1920ndatel spetsiaalselt Tallinna, et Euroopa lavadelt naasnud Gerd Neggo juures plastilise tantsu tunde võtta. Teie sündisite Viljandis aasta enne seda, kui Neggo 1974 pagulasena Stockholmis suri. Kas on midagi, mis teid seob – peale kuiva fakti, et üks oli ja teine on tantsuõpetaja?

Ka mina sõitsin (ei läinud jala) spetsiaalselt Tallinna, aga 1995. aastal – tantsukooli Fine 5 Renee Nõmmiku juurde, kes oli tegijaks saanud taasiseseisvunud Eesti esimeses sõltumatus moderntantsuteatris NordStar/NordicStar. Värskelt Viljandi kultuurikolledži lõpetanuna ja Box RMis (1990ndatel tegutsenud imetabane tantsukollektiiv – toim) tantsinuna olin aru saanud, et see on see, millega ma tahan tegeleda. Edasi tulid juba festivalid ja koolitused, nii Eestis kui ka VÄLISMAAL, nagu tol ajal oli kombeks öelda.

Otsesema seose kohta Gerd Neggoga võin aga kindlalt väita, et plastilisus on ka mulle oluline, kõigepealt tantsijana, aga sellist voolavat ja loomulikku liikumist olen püüdnud ka edasi õpetada. Mis veel? Neggo õpilane oli Helmi Tohvelman – me mõlemad oleme õpetanud teatritudengitele liikumist.

Te ise ei tavatse end nimetada niivõrd pedagoogiks, kuivõrd inimeseks, kes püüab kõigest edasi anda oma kogemust, lõpuni minnes ja pühendunult. Miks te pedagoog olla ei taha?

Sõna «pedagoog» on nõukaaegne, väljendab kõiketeadmist ja ainuõigsust. Seda ma küll oma lapsele pakkuda ei tahaks. Olen lihtne õpetaja, kes jagab oma teadmisi ja kogemusi.

Neggo õpetamise eesmärgiks oli kasvatada intellektuaalseid, väljendusrikkaid ja iseseisva loomisvõimega lavatantsijaid, nagu märgib ka teatriuurija Lea Tormis. Ka viimaste aastate kõige huvitavamad noored tantsukunstnikud – nimetaksin siin eelkõige Triin Reemanni ja Karl Saksa – on sirgunud just Viljandist.  

Aitäh. Ise ütleksin, et koolitame nüüdisaegselt mõtlevaid tantsuõpetajaid, inimesi, kel on teadmisi inimkehast ja kes oskavad seda instrumenti tööle panna – see tähendab oma liikumise loomingulist arendamist, individuaalse kehatunnetuseni jõudmist ja nende aspektide kaudu tantsu mõtestamist tänapäeva maailmast lähtudes.

Õpetaja õpib kogu elu, kes ei õpi, on kehv õpetaja. Teie õpite kunstiakadeemia tegevuskunstide magistrantuuris. Miks?

Muidu jookseb maailm eest ära. Kunst on arenenud meeletu hooga, kõik on kõigega läbi põimunud. Tantski ei ole enam ainult tants, vaid osa kaasaegsest kunstist. Pealegi sunnib see otsima ja looma, ei lase stagneeruda.

Õpetamise ja õppimise kõrval olete ka väge täis etenduskunstnik – teie kümne aasta tagune soolo «Meelega» on siinse uue tantsu absoluutne klassika. 2005. aastal tegite sellele järje «Meelega 2» ja lubasite siinsamas Postimehes, et kahe aasta pärast tuleb välja triloogia kulminatsioon – «Meelega 3». «See saab olema alles soolo!!!» intrigeerisite. Praegu on aasta 2011, aga lavastusest pole kippu ega kõppu. Üldse on teid haruharva esinemas näha – viimati juhtus see augustis Viru keskuses, teid oli klaasist boksi pistetud ja pikk hall habe ette kleebitud. Kui palju on õpetamine pärssinud teie aktiivset lavategevust?

Olen püüdnud teadlikult arendada eneses tantsukunsti kõiki külgi, olla nii tantsija, tantsuõpetaja kui koreograaf. Ma ei oska öelda, kas üks on pärssinud teist, aga sisimas tunnen jätkuvalt arenevat harmooniat. Kogemuste jagamine on edasiviiv jõud ja kust siis kasvavad meie järgmised Neggod, kui keegi seda enda südameasjaks ei võta.

Mis puudutab minu soolosid «Meelega», siis öeldakse, et kaks ilma kolmandata ei jää – andke vaid aega atra seada nagu vanadele eestlastele kombeks.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: