Monthly Archives: märts 2015

“Error for Music” goes Prague Quadrennial (PQ 2015) !!!

Scroll down for english version!

Tehnoloogilise teatri meistriklass Viljandi Kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia tudengitele lahkab ning teeb kuuldavaks vea kui tehnoloogilise ja kultuurilise fenomeni. 30. märtsil algava kursuse helgemaid hetki kajastame jooksvalt siinsamas!

Kursusel osalevad:

Maarja Räni, Katre Sulane, Meeli Tuoppi, Anna Rosalie Uudre, Rommi Ruttas, Ivar Piterskihh, Laura Maria Mäits.

Kursuse juhendaja: Erik Alalooga

Projektijuht: Liisa Liksor

Etendused:

4. või 5. mail TÜVKA Black-Box

9. mai Sõltumatu Tantsu Lava

13.mai Tartu Uus Teater

20. juuni DISK theatre, Prague Quadrennial of Performance Design and Space.

Tehnoloogiline teater määratleb suhteid füüsilise tegevuse, dramaturgilise struktuuri ja tehnoloogia vahel uurides masina (laias tähenduses) siserütme. Masin oma tehnilise karakteristika ja „anatoomiaga” loob aluse etenduse struktuurile, leides käsitlust subjekti, mitte objektina. Akadeemilise kursuse käigus otsitakse võimalusi tehnilise vea esilekutsumiseks ning selle kui loomingulise lähteplatvormi kasutuselevõtuks. See eeldab lahtiütlemist harjumuspärasest antropotsentristlikust suhteskeemist tehnoloogiaga ümberkäimisel.

"Kuidas seletada tehnoloogilist teatrit teoreetikule?"

“Kuidas seletada tehnoloogilist teatrit teoreetikule?”

Enamikele meid ümbritsevatele tehnoloogilistele tarbevahenditele on kultuuriliselt omistatud üks põhifunktsioon. Opereerimine mistahes muu mittesihtotstarbelise funktsiooniga loob automaatselt kõrgendatud võimalikkuse vea ilmnemiseks. See on lihtsaim otsetee „vea-ruumi” kus meid ei toeta enam matemaatiliselt väljakalkuleeritud garantii. See omakorda sunnib meid leidma uut  teholoogilist suhtsekeemi, jättes domineeriva rolli veale.

"Kuidas seletada tehnoloogilist teatrit praktikule?"

“Kuidas seletada tehnoloogilist teatrit praktikule?”

Selles projektis viga kui tehniline fenomen kohtub vea kui kultuurilise eelarvamusega. Tudengite ülesandeks on kollektiivselt konstrueerida „vea-sõbralik” keskkond toomaks esile vea helid – valesti tõlgendatavate tegevuste ja sündmuste helivõimendused. Esteetiliste purunemiste tundlikud tämbrid, tehniliste toimemehhanismide akustilised häired, funktsioonaalsete tõrgete kajad jne, on poeetilised otsingusõnad, mis peaksid avama projekti kunstilise skeleti. Publik saab kutse tehnoloogiasõltlase õudusunenäkku!!!

Masterclass of technological theatre for students of visual technology of Viljandi Culture Academy will focus on appearance and sonic characteristics of error. In this context error will be treated as a technolgical and cultural phenomena. Higlights of the process will be published right in this blog!

Participants: Maarja Räni, Katre Sulane, Meeli Tuoppi, Anna Rosalie Uudre, Rommi Ruttas, Ivar Piterskihh, Laura Maria Mäits.

Instructor: Erik Alalooga

Project manager: Liisa Liksor

Performances:

4. või 5. mail TÜVKA Black-Box

9. mai Sõltumatu Tantsu Lava

13.mai Tartu Uus Teater

20. juuni DISK theatre, Prague Quadrennial of Performance Design and Space.

Technological theatre defines relationships between physical action, dramaturgical structure and technology through the exploration of inner rhythms of machine (in its widest meaning). Machine with its technical characteristics and anatomy is a base of performance structure, treated as a subject not any more as an object. Academical course will explore possibilities to evoke technical errors and use them as a creative source for performance process. It assumes resignation of dominating antropocentristic position which projects to technology fixed expectations.

Fixed single function has been attached to most of technological devices used in everyday life. Operation with any other (non-purposed) functions will automatically create platform for error-occurance. This can be easiest way to enter into the space of error, where we will be left behind by support of industrial engineering and mathematically calculated guarantee. We must create new way of communication with technology, assigning dominating role to error.

In this project error as a technical phenomena will meet error as a cultural prejudice.  Students must collectively create error-productive environment to implement „sounds of error” – echoes of activities interpreted as „false”, sensitive timbers of aesthetical breakages, accoustical interruptions of technical presuppositions, hearable disregardings of functions etc. Audience will be invited into a nightmare symphony of technologically addicted humans, into a critical composition against cognitive comfort.

Advertisements