Sissejuhatus brikolaaži / Introduction into bricolage.

2020. aasta sügissemestril toimus Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja installatsiooni osakonnas meistriklass “Praktiline sissejuhatus brikolaaži”. Nelja intensiivse tööpäeva jooksul kombineeriti juhuslikest esemetest kokku mehhaanilisi heliobjekte.

Foto: Taavi Piibemann

Kaasaegse kunsti eksperimentaalsemates avaldumisvormides puutume pidevalt kokku loomemeetodiga, mis kombineerib ümbritsevast keskkonnast kättesattuvate juhuslike objektide ja materjalidega. Tarbimisühiskonna poolt toodetavad jäätmemassiivid varustavad kunstnikke selleks vajalike ressurssidega. Sellel meetodil on aga olemas oma nimetus ning positsioon kultuuris – brikolaaž. Prantsuse antropoloog Claude Levi-Strauss kirjeldas selle mõistega „millegi meisterdamist juhuslikest ja käepärastest vahenditest“. Levi-Strauss seob sellist käitumist mõistega „müütiline mõtlemine“, mida ta kirjeldab kui  loodusrahvastele omast konkreetsete oludega kohanevat ning käepäraseid võimalusi rakendavat mõtlemist. Müütilist mõtlemist vastandab ta lääne kultuuriruumis domineeriva teaduspõhise, n.ö. insenerimõtlemisega.

Foto: Taavi Piibemann

Brikolaaž kui praktiline loomemeetod baseerub objektide võimalike ühilduvusviiside äratundmisel ja rakendamisel. Sellele eelneb aga objektide selekteerimine mingi tunnuse alusel sobivateks ja mittesobivateks.

Foto: Taavi Piibemann

Käesoleva kursuse käigus analüüsisime juhuslike objektidede ja materjalide füüsilisi iseloomujooni, varjatud potentsiaale ning ühildumisvõimalusi. Objektidega ümberkäimine brikolaažis ei alga mitte laitmatult konstrueeritud sõnastusest vaid nendega füüsilisest ja tegevuslikust katsetamisest. Mateerial on üldiselt kombeks olla normaalolekus paigal ja vait. Zoomimaks sisse materjali potentsiaali peab selle kätte võtma ja sellega midagi tegema. Sõnastuslikud kihid liidetakse hiljem, lähtudes füüsilistest mustritest tekkinud äratundmistest. Sõnastuseelne opereerimine mateeriaga aitab tutvust teha ka uusmateriaalsuse kontseptsiooniga, mis annab objektidele oma agentsuse – autonoomuse ja eluõiguse väljaspool mõtlevat subjekti.

Foto: Taavi Piibemann

Tudengeid külastasid loengute ja presentatsioonide pidamiseks ning tagasisidestamiseks Andrus Laansalu, Urmas Lüüs, Kristaps Ancans, Camille Laurelli ja Taavi Piibemann.

Kursusel osalesid: Kärt Heinvere, Stanislav Alexander Mihheljus, Johanna Rannu and Inessa Saarits.

Kursust juhendas Erik Alalooga

Video kollaž protsessist ja performance´ist / video collage about process and performance:

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: