Category Archives: 2010/2011

Heliinstrumentide näitus “Postinstrumentum”.

2. juulil avati Pärnu Ooperipäevade raames heliinstrumentide näitus “Postinstrumentum” Endla teatri galeriis Pärnus.

Kontserti ei antud, kuid kõik pillid olid varustatud mängutehnikaid kirjeldavate instruktsioonidega, mis võimaldasid publikul spontaanselt musitseerida.

Eksponeeritud olid kõik eksperimentaalmuusikakollektiivi Postinstrumentum pillid:

Kitty Suun – klirrur

Hans – Otto Ojaste – donk

Urmas Lüüs – ketar

Tanel V. Kulla – põntsa

Erik Alalooga – museib

On July 2, 2011 an exhibition “Postinstrumentum” was opened in Endla Theatre gallery in Pärnu as a part of Pärnu Opera Days. Show contained experimental music instruments by group Postinstrumentum. Instead of live-concert all the instruments were opened to spontaneous actions by audience.

Complete list of Postinstrumentum´s members and their instruments:

Kitty Suun – klirrur

Hans – Otto Ojaste – donk

Urmas Lüüs – ketar

Tanel V. Kulla – põntsa

Erik Alalooga – museib

Advertisements

Global Container XVI

WhatAreTheyBuildingInThere. Kitty Suun. Foto: Tanel Saar.

Contemporary loves. Foto: Tanel Saar.

Global Container XVI “Dase” Polymeri Kultuuritehases.

Kolmeööpäevase kestvusperformance’i lõpetamine ja näituse “What are they building in there?” avamine Kunstikonteineri galeriis. Osalesid: Kitty Suun, Tanel V. Kulla, Sophie Semjonova, Kaarel Kütas, Katrin Rätte.

Juhendaja: Tanel Saar.

Performance’i valikkursuse presentatsioon “Contemporary loves”. Osalesid: Ats Parve, Aili-Maarja Mäeniit, Maarja Krass, Laura Verte, Tõnn Adermann, Juss Heinsalu, Maria Sidljarevitš.

Juhendaja: Mai Sööt

Kineetilise kunsti kursuse tööde presentatsioon. Triin Koppel “Vibro-catering” ja Siim Kuusemäe “Kaleidoskoop”

Juhendaja: Erik Alalooga

Kollektiivi Postinstrumentum kontsert.

Henri Hütti elektroonilise muusika programm.

Global Container XVI saab vaadata internetist:

http://www.youtube.com/watch?v=ulimDLZZ25s

Global Container XVI “Dase” in Culture Factory Polymer.

Shutdown of 72 hours long durational performance and opening of exhibition “What are they building in there?” in Artcontainer Gallery. Performers: Kitty Suun, Tanel V. Kulla, Sophie Semjonova, Kaarel Kütas, Katrin Rätte.

Instructor: Tanel Saar

Presentation of performance course “Contemporary loves”. Performers: Ats Parve, Aili-Maarja Mäeniit, Maarja Krass, Laura Verte, Tõnn Adermann, Juss Heinsalu, Maria Sidljarevitš.

Instructor: Mai Sööt

Presentation of kinetic art course: Triin Koppel “Vibro catering” & Siim Kuusemäe “Kaleidoscope”.

Instructor: Erik Alalooga

A concert by experimental music group Postinstrumentum.

Electronic music by Henri Hütt.

Link about Global Container XVI  in  internet:

http://www.youtube.com/watch?v=ulimDLZZ25s


Postinstrumentum

Postinstrumentum. Foto: Tanel Saar.

Urmas Lüüs & Tanel V. Kulla. Foto: Andreas W.

Eksperimentaalmuusika kollektiiv Postinstrumentum sündis 26. mail 2011.

Viljastamine oli toimunud sama aasta jaauaris Pärnu Nüüdismuusika Päevadel toimunud kontserdil “Mürailu”, kus Kitty Suun, Tanel V. Kulla, Hans – Otto Ojaste, Urmas Lüüs ja Erik Alalooga esinesid esmakordselt ühisel laval. Uue nime all astuti üles 27.mail 2011 kunstisündmusel Global Container XVII, Polymeri Kultuuritehases.

Toonast esinemist saab näha internetist aadressil:

http://www.youtube.com/watch?v=SxPb6GjIwVk

KesKus Juuni 2011

“Teater, mis polegi teater”

 FORMAADIVÄLISED VÕIMALUSED ESITUSKUNSTIDELE:  Andreas W kirjeldab kolme projekti, mis pole otseselt mõeldud teatriks, aga milles on teatrikssaamine iseenesest sees. 

Rauast viiul ja terastrumm

Postinstrumentum

«Postvokaalne kantaat»

Polymer 27.05.2011 

Selle projekti tegid EKA kunstitudengid Andrus Kallastu ja Erik Alalooga  juhtimisel, see esitus nagu kontsert ja katse teda määratleda paigutab ta teatri katusmõiste alla. Tänapäevane kunstiskeene on niisuguseid asju täis. Ma ei osuta sellele projektile kui millelegi erakordsele, pigem on see enesestmõistetav näide mitme valdkonna koondumisalast, kus žanrimääratlusel pole suuremat mõtet. Algidee lähtus kunstiõpetuse vajadusest katsetada uute vormide loomisega mehaaniliste seadmete disainimisel. Pillid tundusid selleks väga hästi sobivat. 

 Instrumentaarium, mida kasutatakse kaasaegse akadeemilise muusika mängimisel, pärineb oma tsentraalses osas mitme sajandi tagusest muusikainstrumentide evolutsioonist (mõistagi kasutatakse ka kõike muud mis kätte juhtub ja häält teeb, aga klassikaliste viiulite, oboede ja klarnetite rakendatust pole see kuigivõrd vähendanud). Peamine probleem niisuguse esituspraktikaga seisneb selles, et pillide evolutsioon liikus tempereeritud häälestuse võimalikult efektiivse ja heakõlalise kasutamise suunal. Kõik need traditsioonilised pillid arendati välja selleks, et muusika kõlaks kokku nii kõrvasõbralikult ja «hästi» kui vähegi võimalik. Operatsioonid mürade ja atonaalsusega ei kuulunud nende pillide evolutsiooni eesmärkide hulka. 

 Tulemus on ühene. Klassikalistel pillidel puudub mürade esitamiseks vajalik/sobilik tämbriline iseloom ja tempereeritud häälestus mürade esitamiseks tundub nagu katse kokteilikõrrega merd tühjaks juua.

 See tähendab, et müradega adekvaatselt töötamiseks on vaja teha uued pillid, sellised, mille iseloom algusest peale ongi orienteeritud mürade esitamiseks. Niisuguste pillide konstrueerimiseks sobib kunstitudengite õpetusbaas väga hästi, sest neid treenitaksegi töötama materjalide, vormide, mahtude ja konstruktsioonidega. 

 Kui niisuguse töö tulemus lavale panna, siis minu silma ja kõrva jaoks on see rohkem teater kui kontsert. Asi pole mitte esituse vormis. Täiesti uute, kunstilise originaalloomingu valda kuuluvate pillide lavalolemine iseenesest tähendab tegevuskunsti faktorite mängutulekut. Publik on formaalselt võttes kutsutud kunstinäitusele, kus objektid tekitavad helisid ja protsessi käigus saab sellest teater. 

Niisiis, laval on meil rauast kontrabass, mille ehitusprintsiip meenutab rataslüürat, häälestatud teraspleki tahvel, trossülekannete ja peegelkeeltega klahvpill, vana kütusepütt ja vintlattidest rütmimasin. Küsimus on, kuhu kategooriasse me sellel taustal tinavile liigitaks?

Experimental music group Postinstrumentum was born on May 26, 2011.

Fertilization took place in January 2011 in Pärnu Contemporary Music Days, where Kitty Suun, Tanel V. Kulla, Hans – Otto Ojaste, Urmas Lüüs ja Erik Alalooga first time performed together on the stage. First concert of new group took place on May 27 2011 in Global Container XVI in Culture Factory Polymer.

Link of the first concert in internet:

http://www.youtube.com/watch?v=SxPb6GjIwVk

Cultural magazine KesKus, June 2011

“Theatre, as not a theatre”

OUT-OF-FORMAT POSSIBILITIES FOR PERFORMING ARTS: Andreas W describe a project, which hasn’t meant to be a theatre, but strongly consists opportunity to become to it.

Iron-violin and steel-drum.

 Postinstrumentum

 “Cantato postvocale”

 Culture Factory Polymer 27.05.2011

 This project was completed by students of Estonian Art Academy and instructed by Andrus Kallastu and Erik Alalooga. It was performed as a concert and attempt to find a definition will locate it under the “roof-definition” of theatre. Contemporary art scene is full of stuff like that. I do not point to this project as to something extraordinary, but as to self-evident example about concentration area of different fields of art, where definition of genre doesn’t make any sense. Basic idea emanated from educational need to experiment with new forms in designing mechanical appliances. Musical instruments seemed to fit perfectly for that.

Set of tools used in contemporary academical music is based in its central part in evolution of music instruments passed through centuries ago. Main problem with this kind performing-practicies is that the evolution of instruments moved towards maximum effectivity and use of harmonical timbre. All those traditional instruments were developed for making sound as “ear-friendly” and “beautifully” as possible. Operations with noises and atonality didn’t belong among the purposes of evolution of those instruments. 

Result is undubious. Classical instruments doesn’t have idoneous character of timbre. So tempered attunement for performing noise seems like attempt to drink entire sea through coctail-straw.

It means that to work with noise in adequate way needs to create new instruments which have noise-orientated character since the very beginning. Educational base of art students fits perfectly for such a way of creating music instruments. This is exactly how students will be trained to work with materials, forms and constructions.

If to put the result of such a process to stage, then for my eye and ear it is much more theatre as a concert. It’s not about the form of performing. To bring completely new and original instruments onto the stage can be immediately handled as the entrance of performance art factors. Audience has been formally invited to the art show where objects produce sounds and during process it becomes a theatre. 

So we have on the stage a metal-contrabass, which remind us wheel-lyre, attuned steelplate, clavier made of mirror pieces and connected with wire ropes, old fuel-barrel and rhythm instrument made of screw-bars. 

And i have a question: in which category we could classify tin-piper?

“Mürailu” Pärnu Nüüdismuusika Päevadel.

Hans-Gunter Lock & Tanel V.Kulla. Foto: Janno Bergmann.

Urmas Lüüs & Hans-Otto Ojaste. Foto: Janno Bergmann.

2010. aasta sügisemestri kursusel “Kineetiline kunst” valmistasid tudengid Erik Alalooga juhendamisel akustilised heliinstrumendid.

Valmis pillidega toimus 2011. aasta jaauarikuus workshop Pärnu Vanalinna põhikoolis, mida juhendas muusik Andrus Kallastu. Workshopi käigus õpiti tundma pillide akustilisi omadusi ja võimalikke mängutehnikaid. Samuti anti pillidele nimed ning noteeriti partituurid. 16. jaanuaril toimus Pärnu Vanalinna Põhikooli aulas kontsert “Mürailu”, kus astusid üles:

Tanel V. Kulla – Kitty Suun´i pillil “Klirrur”

Hans Otto – Ojaste – pillil “Donk”

Urmas Lüüs – pillil “Ketar”

Tanel V. Kulla – pillil “Põntsa”

Erik Alalooga – pillil “Museib”

Lisaks professionaalsed muusikud:

Leonora Palu – flööt

Indrek Palu – viiul

Aare Tammesalu – tšello

Andrus Kallastu – klaver

Hans – Gunter Lock – analoogsüntesaator

Artikkel ajakirjas Teater.Muusika.Kino: 

http://www.temuki.ee/numbers/2011/3/article5230.pdf

Klipp muusikasaatest MI (algab 9.25 ja kestab pea üheksa minutit)

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=113675

During fall semester course “Kinetic art” in 2010 students created acoustical sound instruments. Course was instructed by Erik Alalooga. In January 2011 took place a workshop in Pärnu where students researched acoustical qualities and playing techniques of their instruments. Workshop was instructed by musician and composer Andrus Kallastu. All the instruments were named and notated for final concert “Mürailu” on January 16 in Pärnu Old Town primary school.

Musicians and their instruments:

Tanel V. Kulla – Kitty Suun “Klirrur”

Hans Otto – Ojaste –  “Donk”

Urmas Lüüs – “Ketar”

Tanel V. Kulla – “Põntsa”

Erik Alalooga – “Museib”

And professional musicians:

Leonora Palu – flute

Indrek Palu – violin

Aare Tammesalu – cello

Andrus Kallastu – piano

Hans – Gunter Lock – analog-synthesizer

Article in magazine Teater.Muusika.Kino:

http://www.temuki.ee/numbers/2011/3/article5230.pdf

Video clip from Estonian Public Broadcasting (begins 9.25): http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=113675

“Lenduri unenägu”

Henri Hütt. Kaader videost.

Veronika Vallimäe. Kaader videost.

Raido Mägi. Kaader videost.

Lenduri unenägu

Laupäeval 11.12.2010 kell 20:00

Polymeri mustas saalis

Räägitakse, et Mehhiko õhujõududes teenis kunagi hävituslenduslendur Gustabo Alvarez, kes oli kuulus selle poolest, et ta lendas ainult magades. Tema unenägu oli alati selle maastiku täpne kaart, mille kohal ta lendas. Vaenlased kartsid teda, nad ei tahtnud temaga õhus kohtuda, sest oli teada juhtumeid, kui tema lennuk asus korraga kahes kohas. Omade hulgas aga kardeti, mis võiks juhtuda siis, kui Gustabo Alvarez lennu ajal üles peaks ärkama. Seda siiski ei juhtunud.

Kahjuks on väga vähe teada Gustabo elust väljaspool lennukikabiini. Kas võis olla, et vahel magas ta siiski ka oma kodus? Mida ta siis unes nägi? Kuni viimase ajani puudusid selle kohta igasugused andmed. Hiljaaegu aga vilksatas ühe lennundusajakirja varia-rubriigist läbi teade, et kohalik mööbelsepp Jorge Luis B. olevad talle parandamiseks toodud kiiktooli käetoest leidnud märkmed, mis võivad kuuluda aastal 1987 oma kodust teadmata suunas lahkunud Gustabo Alvarezile. Märkmed koosnevad peamiselt unenägude kirjeldustest ja mitte üheski neist ei mainita kaarti, küll aga on suur osa üleskirjutatust kuidagi seotud lendamisega.

Pärast märkmetega tutvumist otsustasime visualiseerida mõned juhuslikud kohad. Me pole algsest tekstist kuigi täpselt kinni pidanud, sest unenägu muutub juba temast rääkimisel, ammugi siis üleskirjutamisel. Me lihtsalt proovime näha Gustabo und mõnest kohast uuesti. Me ei tea isegi, kas need üldse on Gustabo uned. Võib-olla kuuluvad need siiski ainult meile. Ka sel juhul pole juhtunud midagi parandamatult halba. Me magame ja näeme und Gustabo Alvarezi lennuki armatuurlauast, helendavatest nuppudest, juhtkangidest ja silmad kinni lendamisest.

Magage rahulikult, magada jääb veel 45 minutit.

Crew: Hannes Aasamets, Henri Hütt, Veronika Vallimäe, Einike Leppik, Liisalotte Elme, Raido Mägi

Flight control: Andreas W, Erik Alalooga, Hans-Gunther Lock.

 

The pilot’s dream.

On Saturday, December 11, 2010

Black hall of Culture Factory Polymer.

It has been told that in Mexican air-forces served a fighter-pilot Gustabo Alvarez who used to fly only while sleeping. His dream was always detailed map of the landscape below the plane. Enemies didn’t want to meet him because it was claimed that his plane was repeatedly seen simultaneously in different locations. His comrades were afraid of what would happen if he will wake up during his mission. Anyway there hasn’t been any cases of that.

Unfortunately we don’t know much about Gustabo Alvarez’s private life. Could it be possible that he sometimes slept also in his home? If yes, then what his dreams looked then? Until these days there hasn’t been much information about that. But recently in an aircraft magazine was published that local carpenter Jorge Luis B. found writings hidden into the armrest of an armchair waiting for repair. These writings can be attached to Gustabo Alvarez, about whom there hasn’t been any information since 1987 when he left his home. Those writings consist mainly descriptions of night-dreams but in none of these exist any signs of map no matter that all of the descriptions are somehow connected with flying.

After researching these descriptions we decided to visualize some parts of them. We have freely interpreted his memoires because night-dreams will change a lot during speaking anyway. We just try to see some of Gustabos dreams once more. We actually have no proof that these dreams belong to him at all. Maybe they belong to us? Even then there are not any problems. We sleep and dream about control panel of Gustabo Alvarez’s plane, illumination of buttons, steering levers and flying with closed eyes.

Relax, only 45 minutes has remained to fly!

 

Crew: Hannes Aasamets, Henri Hütt, Veronika Vallimäe, Einike Leppik, Liisalotte Elme, Raido Mägi.

Flight control: Andreas W, Erik Alalooga, Hans-Gunter Lock.