Rubriigi arhiiv: Uncategorized

Suletud universumi helid / Sounds of closed universe.

Scroll down for english!

2020. aasta märtsis – aprillis leidis Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas aset helikunsti kursus, mille käigus tudengid pidid konstrueerima kättesattuvatest esemetest ja materjalidest originaalseid heliobjekte ning nendega interaktsioonis töötama välja soolo-performance´i. Peale paarinädalast sissjuhatavat tsüklit, mille käigus töötati peamiselt temaatiliste lühietüüdidega, sõitis julmalt sisse koroonaviirus ning maailm keerati lukku. Nii tudengid kui ka õppejõud suleti kodusele režiimile ning õppetöö jätkus distantsilt. Kursuse praktiliseks meetodiks oli brikolaaž – fenomen, mida kursuse juhendaja Erik Alalooga uurib ka oma EMTA teatrikunsti doktoriõppes.

Mõistega brikolaaž  tähistatav nähtus on sama vana kui inimkultuur. Mõiste ise aga pigem uus, kirjeldades „millegi meisterdamist juhuslikest ja käepärastest vahenditest“. “Brikolöör oskab teha mitmesuguseid töid, aga erinevalt insenerist ei sea ta igaüht neist sõltuvusse toormaterjalidest ja tööriistadest, mis on ette nähtud nimelt selle projekti teostamiseks: tema instrumentaalne universum on suletud ja tema mängureegliks on kohaneda alati „olemasolevate vahenditega…“ – Claude Levi-Strauss.

Levi-Straussilt on laenatud ka pealikiri käesolevale artiklile. Selgus, et karantiin pakkus välja brikolaaži uurimiseks peaaegu ideaalse olukorra, mida normaalses õppetöös ei oleks võimalik tekitada – totaalse isolatsiooni kogu kursuse ajaks. See eeldas vältimatult kohanemist koduste oludega ning seal leiduvate materjalide kasutuselevõttu. Kuigi kodused tingimused brikolaazi läbiviimiseks olid üsnagi erinevad varieerudes suuremtest majapidamistest kuuride ja kolikambritega minimaalsete võimalustega üürikorteriteni, ei nimetaks ma olukorda ebavõrdseks. Brikolaaži eesmärk ei ole võimalikult soodsa stardiplatvormi saavutamine vaid justnimelt loominguline kohanemine konkreetsete oludega. Seega on mõneti eelisseisundus just need, kelle meeli ei aja segadusse liiga lai materjalivalik.

Kursus toimus distantsõppel. Tunniplaanijärgselt oli nelja nädala jooksul kokku kaheksa “kontakttundi”, mille ajal õppejõud töötas läbi tudengite kodutöid (saadetuna foto, video ja tekstiformaadis) ning saatis tagasisidet ja soovitusi. Kursuse lõpuks valmis igal tudengil videoperformance.

In March – April 2020 took place a sound-art course in sculpture department of Estonian Art Academy, during which student had to construct sound-objects out of found materials and to compose a performance with them. After two week introduction period corona hit in and world was locked down. Students and professor were forced into their homes and course continued from distance. For this project it created perfect situation for laboratorical research, which would be unthinkable in normal situation. Total lockdown limited resources students had access to into minimal. This is the situation when use of process method called bricolage is enivatable. This is the main topic of doctoral research of professor of this course Erik Alalooga.

Bricolage as a phenomenon is as old as human culture, but the term itself is pretty new, describing „constructing anything out of random things from surrounding environment“. Bricoleur is able to perform various operations, but unlike the engineer he/she is independent from a fixed list of materials and tools meant for this particular work. Bricoleurs instrumental universe is limited and main rule is always to adapt with present resources“ – Claude Levi-Strauss.

Definition by Levi-Strauss has given also name for this article. Closed universe appeared as a reality to participants, forced them to adapt with present resources. Situations of home were very different from larger houses to the small rental flats with minimum stuff inside. But this cannot be called inequality, because main point of bricolage is not achieve best starting position, but exactly to adapt with resources you have access to. We can even say that in advantage position were those who had less materials and could easily focus on artistic manipulations with these.

Course took place as distant-studies during four week period with two “contact meetings” every week. For those eight meetings students sent their photos, videos and texts to e-mail of professor and god feedback with new recommendations for further developments during independent work. And so every week. For evaluation every student completed solo-performance in video format.

“Error for music” in Viljandi, Tallinn, Tartu and Prague! Review.

TÜ VKA visuaalteholoogia eriala 2015. aasta kevadsemestri kursus “tehnilise teatri meistriklass” realiseerus 40 minutilise performance´ina. Kursuse sisukirjeldus on loetav siinsamas blogis pisut eespool.

Etendused toimusid Viljandis ning festivali Kultuuridessant raames Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval ja Tartu Uues Teatris.

20. juunil realiseerus kogu protsessi peamine eesmärk – esinemine Praha Kvadriennaalil (PQ 2015)

Error for music´u sotsiaalkultuuriline eesmärk oli tutvustada laiemale avalikkusele Eesti tehnoloogilise teatri fenomeni. Publikule jagatud kavalehtedele oli trükitud:

Error for music is a performance of technological theatre in its pure style. Technological theatre defines relationships between machine, human body and surrounding enviroment from technocentristic point of view. This point of view consists:

  1. Resignation of antropocentristic attitude in communication with technology.
  2. Treating machine as a subject not as an object.
  3. Syncronization of dramaturgical development with inner rhytms of machine.

Main question is: „How will devices on the stage and elsewhere around us start to act if we will not apply any dramaturgical pressure on them?“

Fixed functions have been attached to most of technological devices used in everyday life. Operations with any other (non-purposed) functions will automatically create platform for error-occurance. This can be easiest way to enter into the space of error, where we will be left behind by support of industrial engineering and mathematically calculated guarantee. We must create new way of communication with technology, assigning dominating role to error. „Error fo Music“ is not dealing so much with technical errors, but mostly with error constructed inside of spectator´s head while sensing a shift between expectations and reality.

It sounds good!

IMG_8675

And some sincere feedback from the audience:

“Obsession” by Erik Alalooga

10.juunil 2015 esietendus Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval Erik Alalooga tehnoetendus Obsession.

„Obsession“ on tehnoloogilise teatri stiilipuhas sooritus. Objektina sündinud masin asetatakse subjektiseisusesse. Tahtmatult kaasneb sellega masina iskustamine, kuid seda ilma lapsiku püüdeta omistada talle inimlikke omadusi. Masin on masin. Konstrueerisin selle masina seitse aastat tagasi. Tal ei ole ikka veel nime. Olen teda algusest peale identifitseerinud funktsiooni järgi. Funktsioonid on alati lähtunud tema tehnilistest tööprintsiipidest ning olnud osaks suuremast süsteemist. Läbiva tegelasena minu seitsme aasta loomingus kehastab ta tehnofoobide düstoopiaid masinast, kes inimeselt töö ära võtab. Jah, tema asemel oleks võinud kõiki neid tegevusi sooritada inimene. Aga sooritas masin, saamata selle eest sentigi honorari. Ta toitub 900 W ulatuses elektrivoolust, seni veel tasuta ressursina kasutuses olevast gravitatsioonijõust ning tema soontes voolab ca 70 liitrit kraanivett. Ma ei suhtu temasse kui endasugusesse, kui inimese asendajasse. Mina andsin talle elu, aga ta ei võlgne mulle midagi. Mina talle samuti mitte. Nüüd me oleme laval kahekesi. Ilma minuta ei oleks sind, ilma sinuta ei oleks seda etendust. Ära muutu tatiseks! Siin ei ole mitte midagi sentimentaalset, vastamisi on liha ja raud.

Etenduse orgaaniliseks sissejuhatuseks oli masina olemust ja ehitust selgitav ekspositsioon.

Intervjuu Klassikaraadiole:

http://klassikaraadio.err.ee/v/delta/saated/5d69312f-288c-4706-bb97-816972be51aa

Ning arvustus ERR-is:

http://kultuur.err.ee/v/teater/ce2aed95-f535-4167-8e39-e04b59b03b8a

“Error for Music” goes Prague Quadrennial (PQ 2015) !!!

Scroll down for english version!

Tehnoloogilise teatri meistriklass Viljandi Kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia tudengitele lahkab ning teeb kuuldavaks vea kui tehnoloogilise ja kultuurilise fenomeni. 30. märtsil algava kursuse helgemaid hetki kajastame jooksvalt siinsamas!

Kursusel osalevad:

Maarja Räni, Katre Sulane, Meeli Tuoppi, Anna Rosalie Uudre, Rommi Ruttas, Ivar Piterskihh, Laura Maria Mäits.

Kursuse juhendaja: Erik Alalooga

Projektijuht: Liisa Liksor

Etendused:

4. või 5. mail TÜVKA Black-Box

9. mai Sõltumatu Tantsu Lava

13.mai Tartu Uus Teater

20. juuni DISK theatre, Prague Quadrennial of Performance Design and Space.

Tehnoloogiline teater määratleb suhteid füüsilise tegevuse, dramaturgilise struktuuri ja tehnoloogia vahel uurides masina (laias tähenduses) siserütme. Masin oma tehnilise karakteristika ja „anatoomiaga” loob aluse etenduse struktuurile, leides käsitlust subjekti, mitte objektina. Akadeemilise kursuse käigus otsitakse võimalusi tehnilise vea esilekutsumiseks ning selle kui loomingulise lähteplatvormi kasutuselevõtuks. See eeldab lahtiütlemist harjumuspärasest antropotsentristlikust suhteskeemist tehnoloogiaga ümberkäimisel.

"Kuidas seletada tehnoloogilist teatrit teoreetikule?"

“Kuidas seletada tehnoloogilist teatrit teoreetikule?”

Enamikele meid ümbritsevatele tehnoloogilistele tarbevahenditele on kultuuriliselt omistatud üks põhifunktsioon. Opereerimine mistahes muu mittesihtotstarbelise funktsiooniga loob automaatselt kõrgendatud võimalikkuse vea ilmnemiseks. See on lihtsaim otsetee „vea-ruumi” kus meid ei toeta enam matemaatiliselt väljakalkuleeritud garantii. See omakorda sunnib meid leidma uut  teholoogilist suhtsekeemi, jättes domineeriva rolli veale.

"Kuidas seletada tehnoloogilist teatrit praktikule?"

“Kuidas seletada tehnoloogilist teatrit praktikule?”

Selles projektis viga kui tehniline fenomen kohtub vea kui kultuurilise eelarvamusega. Tudengite ülesandeks on kollektiivselt konstrueerida „vea-sõbralik” keskkond toomaks esile vea helid – valesti tõlgendatavate tegevuste ja sündmuste helivõimendused. Esteetiliste purunemiste tundlikud tämbrid, tehniliste toimemehhanismide akustilised häired, funktsioonaalsete tõrgete kajad jne, on poeetilised otsingusõnad, mis peaksid avama projekti kunstilise skeleti. Publik saab kutse tehnoloogiasõltlase õudusunenäkku!!!

Masterclass of technological theatre for students of visual technology of Viljandi Culture Academy will focus on appearance and sonic characteristics of error. In this context error will be treated as a technolgical and cultural phenomena. Higlights of the process will be published right in this blog!

Participants: Maarja Räni, Katre Sulane, Meeli Tuoppi, Anna Rosalie Uudre, Rommi Ruttas, Ivar Piterskihh, Laura Maria Mäits.

Instructor: Erik Alalooga

Project manager: Liisa Liksor

Performances:

4. või 5. mail TÜVKA Black-Box

9. mai Sõltumatu Tantsu Lava

13.mai Tartu Uus Teater

20. juuni DISK theatre, Prague Quadrennial of Performance Design and Space.

Technological theatre defines relationships between physical action, dramaturgical structure and technology through the exploration of inner rhythms of machine (in its widest meaning). Machine with its technical characteristics and anatomy is a base of performance structure, treated as a subject not any more as an object. Academical course will explore possibilities to evoke technical errors and use them as a creative source for performance process. It assumes resignation of dominating antropocentristic position which projects to technology fixed expectations.

Fixed single function has been attached to most of technological devices used in everyday life. Operation with any other (non-purposed) functions will automatically create platform for error-occurance. This can be easiest way to enter into the space of error, where we will be left behind by support of industrial engineering and mathematically calculated guarantee. We must create new way of communication with technology, assigning dominating role to error.

In this project error as a technical phenomena will meet error as a cultural prejudice.  Students must collectively create error-productive environment to implement „sounds of error” – echoes of activities interpreted as „false”, sensitive timbers of aesthetical breakages, accoustical interruptions of technical presuppositions, hearable disregardings of functions etc. Audience will be invited into a nightmare symphony of technologically addicted humans, into a critical composition against cognitive comfort.

2013 in review

The WordPress.com stats helper monkeys prepared a 2013 annual report for this blog.

Here’s an excerpt:

A San Francisco cable car holds 60 people. This blog was viewed about 2,800 times in 2013. If it were a cable car, it would take about 47 trips to carry that many people.

Click here to see the complete report.

Tantsuperformance TANTSIV TURG/ DANCING MARKET festivalil TREFF

  • scroll down for engish version!
  • 24. mail kell 12.00-13.00 ja 15.00-16.00 Tarbekunsti- ja disainimuuseumi hoovis, Lai tn. 17!
  • Osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid: Soho Fond (Eesti), Skye Williams (Austraalia), Paula Jimenez Bueno (Hispaania), Julia Hinterberger (Austria)
  • juhendaja: Mai Sööt
  • “Tantsiv turg” on kestvustantsuperformance, mille käigus neli noort kunstnikku toovad oma sisemise esineja letile.
  • Tähelepanuväärne on, et kõigist neljast loodud karakterist kolm ilmnevad muna kujul:
  • Soho Fond tantsib oma korduvkarakterina – Sinilind, kes nokib oma mune. Omamütoloogiline Sinilind on autorile tunnetuslikult lähedane olend, kuid mõistuspärane seletus sellel müüdil puudub.
  • Paula Jimenez Bueno otsustanud publikuga suhtlemisele kriipsu peale tõmmata, pugeda oma munajasse kesta ning kehtestada eraviisilise vastupanuliikumise rütm, mis ümbritsevaga ei haaku.
  • Skye Williams on ainus, keda muna ei huvita. Teda huvitavad riided ja identiteet läbi riiete. Nii lihtne see ongi.
  • Julia Hinterberger esitab meile oma õnne-elementi – aastavahetuse tinavalamisel tekkinud kujundit: madu, kes valvab oma mune.
  • Tulge julgesti mune maitsma!
  • toimub TREFF festivali raames
  • IN ENGLISH
  • May 24 at 12-00-13.00 and 15.00-16.00 in yard of Estonian applied art and designmuseum, Lai street 17.
  • Participants: studients of Estonian Art Academy: Soho Fond (Eesti), Skye Williams (Austraalia), Paula Jimenez Bueno (Hispaania), Julia Hinterberger (Austria)
  • instructor: Mai Sööt
  • Dancing Market is durational dance performance about autobiographic fantasy-characters and fetish of eggs.
  • come to taste!

Hello world!

Welcome to WordPress.com. After you read this, you should delete and write your own post, with a new title above. Or hit Add New on the left (of the admin dashboard) to start a fresh post.

Here are some suggestions for your first post.

  1. You can find new ideas for what to blog about by reading the Daily Post.
  2. Add PressThis to your browser. It creates a new blog post for you about any interesting  page you read on the web.
  3. Make some changes to this page, and then hit preview on the right. You can always preview any post or edit it before you share it to the world.